Metsamajanduse ABC

Metsa majandamine, nagu öeldakse on omaette kunst. Kui keskmise kodaniku arvates, kes pole ise metsamajandusega kokku puutunud, võib see tunduda lihtsa "istuta ja oota" protsessina, siis tegelikult on metsamajandus pigem nagu omaette teadus. Metsamajandust õpetatakse rakenduskõrgkoolides eraldi erialadena ning metsamajandust, kui sellist ühte postitusse kokku panna oleks sisuliselt võimatu, kuna meetodeid, taktikaid ning faktoreid mis mõjutavad puistu kasvu ja tervislikku seisundit, on lihtsalt niivõrd palju.

Metsamajanduse teemaga tutvumine

Metsa majandamist saab võrrelda näiteks järglaste kasvatamisega. Selleks, et kasvatada tugevad ja tervislikud isendid, tuleb nendega tegeleda, neid niiöelda kasvatada. Neid aastaringseid toimingud, nagu maapinna ettevalmistamine, metsa istutamine ja ka erinevate raviraiete teostamist, nimetatakse metsamajandamiseks. Eestis reguleerib metsamajandust Metsaseadus ning loomulikult tuleb metsa majandada võimalikult keskkonnasäästlikult ning häid tavasid jälgides.

Kuna metsamajandus on niivõrd kompleksne teema, mida on raske ühte postitusse hoomata, oleme teile otsinud internetis juba eksisteerivad põhjalikumad kirjutised teistelt oma ala ekspertidelt. Parim metsamajandusalane info on Erametsakeskuse kodulehel. Samuti leiate metsamajandamise kohta kvaliteetset informatsiooni erinevate metsaühistute lehekülgedelt ning näiteks loodusajakirjast Eesti Mets.

Maapinnase ettevalmistamine

Enne metsa istutamist või seemnete külvamist on oluline, et maapind oleks selleks ettevalmistatud. Metsaomanik saab valida osalise, või täisharimise vahel. Odavam ja eelistatuim on valdavalt siiski osaline harimine. Enamasti kasutatakse maapinna ettevalmistamiseks mehaanilist ehk adraga harimist.

Metsa Istutamine

Metsa võib istutada nii kevadel kui sügisel. Metsa istutamise tehnikad ja võimalused on hästi kokkuvõetult loetavad sellelt metsamajanduse kokkuvõttest.

Metsa istutades tasub kindlasti silmas pidada, et metsaistik oleks puhkeseisundis, mille tunnete ära, kui istikul pole valgeid juuretippe. Istikute säilitamisel ja transportimisel tuleb vaadata, et need saaks võimalikult vähe kahjustatud. Enne istutamist tuleks taimi hoiustada jahedas kohas. Juhul kui taimed on sorteeritud sügisel, tuleks need kindlasti korralikult üles soojendada.

Istutatud puistu hooldamine

Peale istutamist vajavad rohkem tähelepanu valgusnõudlikumad metsataimed nagu mänd ja arukask ning väiksemad istikud, mis on mõeldud kasvamiseks viljakamal mullastikul. Kindlasti oleneb metsataimede hooldamine ka sellest, kui palju on varasemalt kinnistut ettevalmistatud ja/või mis on seal enne istutatud metsa kasvanud.

Vanarahva keeli soovitatakse teha esimene hooldus istutatud metsale, kui taimed on kasvanud umbes põlvede kõrguseni

Hooldusraied

Hooldusraieid teostatakse, et kasvavatel puudel oleks piisavalt kasvuruumi (et kasvada kiiremini), tagamaks mitmekesisema liigilise koosseisu, kasvatada kiiremini jämedamaid puusorte, parandada üldist metsa tervislikku seisundit ning vähendada näiteks lumevaalimiste ja muude loodusolude ohtu mis võiks pärssida metsa looduslikku uuenemist.

Hooldusraiete puhul kannab metsaomanik kulud, sellegipoolest on tegu investeeringuga metsa tulevikku ning seega otse metsa, ehk teie omandi väärtusesse.

Peamised hooldusraiete liigid:

1. Valgustusraie - Valgustusraiet teostatakse, et vähendada puude vahelist konkurentsi (kui nad on üksteisele liiga lähedal) samuti pookida välja mittesoovitud puuliigid puistust. Valgustusraiete kohta loe pikemalt SIIT.

2. Harvendusraie - Harvendusraie aitab teha kasvuruumi (metsaomaniku jaoks) väärtuslikematele puudele, andes neile võimaluse paremini kasvada. Samuti on harvendusraie hädavajalik mõnede puuliikide puhul, mis vajavad rohkem valgust või toitaineid. Harvendusraiete kohta loe lähemalt SIIT.

3. Sanitaarraie - Sanitaarraiet tehakse juba kahjustada saanud puudele, mis tuleks nagunii eemaldada. Selle võib põhjustada näiteks kahjurite levik metsas, või muud nakkusohtlike "puudehaiguste" puhul. Seaduse järgi tohib sanitaarraie käigus eemaldada surevaid või juba surnud puid, või puid mis on väliselt nähtava tüvemädanikuga. Samuti mõnedel teistel juhtudel. Sanitaarraie kohta loe lähemalt SIIT.

Metsaseadusest leiab ka teised raietüübid mis on metsamajanduses lubatud:


1. Lageraie - Lageraie kohta loe lähemalt SIIT.

2. Turberaie - Turberaie kohta loe lähemalt SIIT.

3. Valikraie - Valikraie kohta loe lähemalt SIIT.

4. Trassiraie - Trassiraie kohta loe lähemalt SIIT.

5. Raadamine - Raadimise kohta loe lähemalt SIIT.

6. Kujundusraie - Kujundusraie kohta loe lähemalt SIIT.

Kokkuvõttes

Metsamajandus on iga metsaomaniku kohustus. Eesti metsad ei kasva iseenesest ning isegi kui võivad teatud juhtudel kasvada, siis neid on siiski vaja hooldada, et ka meie tulevikupõlvkondadel oleks kus marjul, seenel või lihtsalt jalutamas käia. Loomade ja lindude elupaikadest rääkimata.

Kui metsaomanikul ei peaks olema tahtmist iseseisvalt oma metsakinnistut majandada, saab selle tarbeks alati pöörduda müõne kohaliku metsandusettevõtte poole.

Proffessionaalsed metsandusettevõtted aitavad teil koostada metsakava (plaani) ning panna paika tööde ajalise mahu, hinnata nende kulusid ning aidata tööde planeerimisel, kuid ka elluviimisel.

Kindlasti soovitame parima võimaliku teenuse saamiseks pöörduda eelkõige suuremate metsandusettevõtete poole, kuna neil on aastatepikkune kogemus ning kuigi meedias võib olla igasugust juttu, on Eesti metsandussektoris maailmatasemel tegijaid, nii üksiküritajaid, kui ka suuri metsafirmasid.